Varakevadised loomavaatluselamused
Märtsi lõpp ja aprilli algus on suurepärane aeg loomavaatluseks. Just siis on täies hoos meie metsade ainukese ”metsiku kassi” – ilvese jooksuaeg. Äärmiselt peiduline ja salapärane ilves näitab end inimesele tavaliselt õige harva, kuid just varakevadel liiguvad nad sagedamini ka valges ning kõnnivad ringi mööda metsateid ja-sihte.
Loode-Eesti on kahtlemata üks parimaid piirkondi Eestis, kus ilveseid kohata võiks. Pimeduses lasevad nad nüüd kuuldavale ka pulmaaja kräunumist, mis tuulevaiksel õhtul või ööl kostub kaugele.
Tihedamini võib nüüd metsateedel või raiesmikel kohtuda ka põtradega. Maikuus on sündimas põdralehmadel uued vasikad ning enne seda peavad emaga koos olnud noored põdrad alustama iseeseisvat elu. Sellised noored põdrad on sageli julgemad ja liiguvad ringi ka täiesti valges.
Varahommikud tedremängus
Imeline on kargel varakevadisel hommikul ärgata koos loodusega. Ühes päikesetõusuga hakkavad taevalaotuses lõõritama lõokesed, põldudel kluugutama valjuhäälsed põhjamaised luiged ning soodest kostub võimas sookurgede pulmahüüd.
Tõelise kevadise vaatluselamuse pakuvad varahommikutel, aga meie metsakanalised – tedred. Sooheinamaadele kogunevad hommikuti kümned tedrekuked, kes teiste kukkedega mõõtu võtavad ja niiviisi kanade südame võita püüavad.
Linnukevad kogub hoogu
Ametliku kevade algusega sai õige hoo sisse ka linnukevad. Kevadel on asuvad parimad vaatluskohad rändlindude vaatlemiseks Eesti läänerannikul, kus puhkavad ja toituvad kümned tuhanded sulelised.
Läänemaal asub Eesti tuntuim linnukaitseala Matsalu rahvuspark, mille madalatesse lahesoppidesse, niisketele rannaniitudele ning üleujutatud luhtadele on kogunenud rohkelt rändlinde. Võta võimalusel kaasa binokkel ja naudi seda kõike oma silmaga. Linnuvaatlustornides ja matkaradadel liikudes ära unusta riiklike piiranguid ning hoia teiste külastajatega turvalist vahemaad.
