Vormsi Talumuuseum
Vormsi Talumuuseum
Sviby külas Pearse talus (Pearsgården) asub Vormsi Talumuuseum, mis tutvustab vormsirootslaste Teise maailmasõja eelset kultuuri ja eluolu.
Vormsi Talumuuseum on tüüpiline II maailmasõja eelne vormsirootslaste talu koos sellega kaasnevaga. Talu on taastatud vanade fotode ja kirjalike allikate abil ning Vormsis sündinud ja sõja eest Rootsi põgenenud vormsilaste mälestuste põhjal.
Muuseumis saab näha autentselt renoveeritud rookatusega hooneid, suurt hulka tarbeesemeid ja rõivaid ning fotonäitusi Vormsi ning rannarootsi alade elu-olust. Nii mõnedki tarbeasjad olid saare isoleeritud kultuuris teistsugused, kui mandril on harjutud nägema, olgu selleks Vormsi rõivamood, mesitarud või kaelakoogud. Muuseumi pärliks on töökorras traditsiooniline suitsusaun, kus nii mõnelgi laupäeval saunaahi köeb.
Kodukandimuuseumi asutamist arutati Vormsil juba 1930. aastatel, kuid plaani ellu viia ei jõutud. 1990. aastatel võttis teema taas üles Rootsis asutatud Vormsi kodukandiühing. 2000. aastal osteti muuseumi tarvis traditsiooniline vormsirootsi talu, Pearse talu ja hakati seda muuseumi tarbeks taastama. Palju töid tehti ära talgukorras. Kaks hoonet – saun ja vana laut – olid nii halvas seisus, et need tuli lammutada ja uuesti üles ehitada.
Sviby tulekahju
Sviby küla erines Vormsi teistest küladest – seal elas kõige rohkem eestlasi ja see oli ka ainus küla, kus enne II maailmasõda jõuti läbi viia talumaade kruntimine. Traditsiooniliselt oli Vormsil kasutusel nn nöörimaade süsteem, kus kõik põllud ja heinamaad olid jagatud siiludena talude vahel.
Sviby talude kruntimine sai aga teoks õnnetuse tõttu – 1932. aastal oli Svibys suur tulekahju, mis muutis osa külast ahervaremeteks.
Esmaspäeval, 13. juunil 1932 läks keset Svibyt ühes tares tuli lahti, mis levis lühikese ajaga naabermajadele ja varsti oli leekides mitukümmend hoonet. Majadest suurt midagi päästa ei õnnestunud, peamiselt tegeldi tuleleviku piiramisega, sest oli kuiv aeg ja kõikjal lendles põlevaid õlgi. Õhtuks saadi tulekahju kontrolli alla.
Tulekahjus hävis küla idaosa – 21 talu, kokku 80 hoonega. Tules keegi hukka ei saanud, sest loomad, peale kanade, olid karjamaal. Küll aga jäi kolmandik külaelanikest peavarjuta.
Küla taastamiseks korraldati korjandusi nii saarel, mandril kui ka välismaal. Raha annetas ka 1932. aasta juulis Vormsit külastanud Rootsi kroonprints Gustaf Adolf (hilisem kuningas Gustaf VI Adolf).
See ei olnud esimene suur tulekahju Svibys – 1825. aastal põles küla peaaegu täiesti maha. Võib-olla on küla tabanud tuleõnnetused seotud küla nimega, sest Russwurm pakub, et Sviby nimi tuleneb rootsikeelsest sõnast swia, mis tähendab alepõletamist ehk tule abil maa haritavaks muutmist.
