Vormsi kirik

Vormsi kirik

Vormsi saare üks olulisemaid vaatamisväärsusi on 13. sajandil ehitatud Püha Olavi kirik. 
Kuigi Vormsit mainitakse ajalooürikutes esmakordselt alles 1391. aastal, on praeguse Vormsi kiriku vanim osa, keskaegne altariruum, ehitatud juba u 1270. aastal. Sellele viitavad mitmed ehituslikud võtted ja detailid, mis olid kasutusel just mainitud ajal. Ometi ei ole see olnud Vormsi kiriku kõige vanem ehitusjärk. Tõenäoliselt on kõige varasem kirik olnud ehitatud puust ja asunud praeguse pikihoone kohal. Sellest andsid tunnistust kivide read, mida võis näha 1989. aasta remonttööde käigus kiriku vana põranda all ja mida oli kasutatud puukiriku vundamendiks. Millal see puukirik ehitati, on seni kindlalt teadmata. 1596. aasta kiriku visitatsiooni ürikus kirjapandud pärimuse järgi oli Vormsi Püha Olavi kiriku rajajaks Taani kuningas. Ainus Taani kuningas, kes Eestis neil kaugetel aegadel viibis, oli Valdemar II, kui ta käis ristiretkel tulevase Tallinna all 1219. aastal. Seda aastat võib pidada arvatavalt vanima puukiriku ehitusaastaks.

Russwurm kirjutab, et Liivi sõja ajal 1575 laastasid Vormsit tatarlased, kes suitsutasid pastori saunas surnuks, hävitasid kiriku ürikuid, viisid dokumendid, kirikukellad ja altaririistad Saaremaale. Ilmselt polnud rahututel aegadel rüüstajateks ainult tatarlased. Liivi sõja ajal hävis ilmselt ka kiriku puust pikihoone. Keskaegsest sisutusest on säilinud ainult fragment 15. sajandil valmistatud altarikapist, mis kujutab lamavat madonnat lapsega. Altarikapil on kujutatud stseeni kolmest targast, kes austavad nurgavoodis Neitsi Maarja süles olevat Jeesuslast. Vormsi kirikus on praegugi selle koopia.

Kivist pikihoone sai Vormsi kirik 1632. aastal ja ka see aastaarv on kirjas kiriku ukse ees kivil. Pikihoone on peaaegu ruudukujuline ja selle jagavad kolmeks talalage kandvad puitsambad. Torni kirikule ei ehitatud, kirikukell paigutati ukse kohale kõrge katuseharja alla. Suuremad remondid on kirikus olnud ka 1772. ja 1829. aastal, kui kiriku aknaavad ehitati suuremaks ja teravkaarseteks. Needki aastaarvud on kiriku ukse ees kivil jäädvustatud.

Teise maailmasõja ajal lahkusid Vormsi põliselanikud Rootsi, viies kaasa ka kirikuvara. Lahkujad pelgasid, et kui Nõukogude Liit Eesti okupeerib, asjad lõhutakse. Suurem osa väärtuslikest esemetest deponeeriti saladuskatte all Stockholmi Sparbankeni seifides ja 1973. aastast Stockholmi ajaloomuuseumis.  2006. aastal toodi Vormsi kiriku vara küll Eestisse tagasi, kuid seda hoitakse Tallinnas Rootsi-Mihkli kirikus.

Peale sõda saarele elama asunud inimesed soovisid küll koguduse tegevust jätkata, kuid ei saanud selleks okupatsioonivõimudelt luba. Kirik seisis valveta ja rüüstati. Kolhoosi ajal kasutati seda vilja-, heina- ja kartulilaona.

1988. aastal alustati kiriku taastamist annetuste abil. Annetuste kogumiseks loodi Vormsi kiriku fond. Taastatud ja korrastatud Vormsi kirik taaspühitseti Olavipäeval, 29. juulil 1990. aastal.

Vormsi kiriku fond tellis kogudusele uued kirikuriistad ja lasi valmistada koopia ajaloolisest kantslist, mille originaali valmistas 1660. aastal Tallinna meister Berent Martens. Kümme aastat hiljem Haapsalu meistri Gerg Basilaque’i töökojas valminud altarist on säilinud vaid mõned detailid. Altari inglifiguur leiti näiteks 1960. aastatel Borrby küla lähistelt liivaluidetest.

Püha Olav

Vormsi kirik on pühitsetud Pühale Olavile, kes on ka Norra kaitsepühak ja kelle surmapäeva 29. juulit tähistatakse Olavipäevana. 

Püha Olav oli Norra kuningas Olav II Haraldsson, kes valitses aastatel 1015 kuni 1028. Tema tegevuse kohta on säilinud terve rida 11.-13. sajandi kroonikaid. Nooremas eas oli Olav edukas viiking, kes olevat käinud rüüsteretkedel Inglismaal, kus ta olevat hävitanud Londoni silla. 1008. aastal üritas ta vallutada ka Saaremaad, kuid see katse ebaõnnestus. Ta lasi end ristida 1014. aastal Normandias Rouenis ning naasis 1015. aastal Norra, kus ta end kuningaks kuulutas. Olavit peetakse Norra ühendajaks ja maa ristiusustajaks. 1028 kaotas ta riigi ja oli aasta hiljem sunnitud põgenema Kiievi-Venemaale. 1030. aastal pöördus ta liidus Rootsi kuningaga tagasi Norra, et uuesti võimule tulla, kuid langes 29. juulil Stiklestadi lahingus Norra paganatest-talupoegadest ja taanlastest väega.

Olavi keha viidi Nidarosi linna (praegune Trondheim), kuhu ta maeti. Peagi hakkasid tema haua lähistel juhtuma imeteod. Aasta pärast Olavi hukkumist kaevati ta surnukeha välja ning ajalooallikate teatel oli rahva hämmastus suur, sest maetu ei olnud lagunenud. Seda peeti nii suureks imeks, et Rooma paavsti loaga kuulutati Olav pühakuks.

Olavi kultus levis väga kiiresti kogu Skandinaavias, samuti Briti saartele, Madalamaadesse, Venemaale ja kaugemalegi. Eestis on Pühale Olavile pühitsetud lisaks Nõva kirikule ka Tallinna Oleviste kirik, Vormsi kirik ja mõlema Pakri saare kirikud.

Vormsi kirikus on kaks Püha Olavi kuju – üks neist seisab kiriku lääneportaali kohal nišis, teine kirikus sees ukse kõrval. Kirikus sees olev kuju telliti kõigepealt just ukse kohal asuvasse nišši paigaldamiseks. Kui see aga valmis sai, selgus, et kuju kukkus rohkem välja teise pühaku, Püha Jüri moodi ja pealegi oli mõõtmetelt liiga suur ja nišši ei mahtunud. Pärast esimest ebaõnnestunud katset anti uue kuju valmistamise ülesanne kiriku taastamistööde eestöölisele Andres Rodionovile. Nii valmiski terrakotaskulptuur, mis nüüd Vormsi kiriku ukse kohal nišis asub.

Vormsi kirikuehituse legendid

19. sajandil eestirootslasi uurinud ja neist ka 1855. aastal ilmunud teose Eibofolke kirjutanud Carl Russwurm on kirja pannud pärimuse, et Vormsi kirik, mille krahv Douglas olevat lasknud ehitada samal aastal kui asutati Tallinn, pidi alguses ehitatama Svibys ühele künkale, mis kannab nime Kerkebacka. Kuid see, mis päeval ehitati, lõhuti samal ööl, kuna koht polnud jumalale meelepärane. Samamoodi läks künkaga Hullo lähedal ja ka Suuremõisas Tuuleveskimäel. Kuid kui mindi kohale, kus kirik praegu seisab ja kus tol ajal oli hobusetall, siis seal ilmutas end rist, ja kui alustati ehitamist, siis tuli öö jooksul nii palju juurde kui päeval ehitada jaksati.

Samalaadne ülestähendus on ka veidi hilisemast ajast, kuid selles versioonis lasid kiriku ehitada taanlased ja ebaõnnestunud ehitusplatsid olid Sviby Kirikumägi ja seejärel Kersleti Kirikumägi.

Legend päikesekellast ja häbipostist

Vormsi kirikaias lõunapoolse portaali lähedal asub taastatud päikesekell. Esimene päikesekell paigaldati kirikuaeda 1741. aastal, kuid Nõukogude okupatsiooni ajal see hävis. Esialgsest kellast oli säilinud vaid raidkiviplaat, millel oli kella valmistamise kuupäev 1741. Kellaplaat on säilinud Haapsalus, Läänemaa muuseumis.

2014. aastal otsustati päikesekell vormsirootslaste annetuste abil taastada Rootsis tegutseva eestirootslaste kultuuriühingu Svenska Odlingens Vänneri kauaaegse esimehe, Vormsist pärit Sven Salini mälestuseks. 1933. aastal Vormsis sündinud Salin lahkus meie hulgast 2013. aastal.

Kiriku värava juures oli aga kunagi kahe jändriku männi vahel olnud häbipost patuste karistamiseks.