Noarootsi hariduspuu

Noarootsi koolimaja ees on metallist taies, kus on peal neli aastaarvu koos kooli nimega. See on Noarootsi hariduspuu, mis avati 2020. aastal, kui tähistati Noarootsi hariduse 370. aastapäeva.

Aastaarv 1650 märgib Noarootsi kirikuõpetaja Isaac Hasselblatti asutatud talurahvakooli algust. See kool oli esimene omataoline Põhja-Eestis. Hasselblatt hakkas kiriku juures kohalikele talulastele õpetama lugemist, kirjutamist ja arvutamist. Kooliaasta algas mardipäeval ja kestis jüripäevani. Õppetöö oli jaotatud kolme aasta peale. Koolitöös oli kirikuõpetajale abiks köster. 17. sajandi lõpus Noarootsis korraldatud visitatsioonis märgiti, et suurem osa talupoegadest oskas lugeda, „kuna nad on rootslased”.

Tagasilöök tuli Põhjasõja ning sellele järgnenud katkuepideemia ja näljahäda ajal, kuid 18. sajandi lõpuks pöörati taas tähelepanu laste koolihariduse andmisele.

Järgmine aastaarv 1920 märgib Pürksi Põllutöö- ja Rahvaülikooli rajamist. 13 aastat tegutsenud koolis omandas uuemaid põllutöö- ja majapidamistarkusi üle 570 noore inimese eri eestirootsi asualadelt. Kursus kestis ühe aasta, oktoobri keskpaigast mai alguseni, ja igal aastal võeti vastu umbes 25 õpilast. Rahvaülikool oli eriti oluline sellepärast, et see oli esimene haridusasutus, kus eri paigus muidu üsna isoleerituna elavad eestirootslased omavahel kokku said. Kooli kaudu õppisid noored riigirootsi keelt, tundma rootsi kirjandust, muusikat ja kultuuri ning viisid need teadmised pärast kooli lõpetamist kodupaika kaasa. Samuti tutvuti koolis uuemate põllumajandus- ja majapidamisvõtetega.

Aastal 1930 asutati Noarootsi kooli eelkäija Pürksi kool, mis kasvas välja eri külades tegutsenud väiksematest külakoolidest. Uue kooli tarbeks ehitati ka uus koolimaja, mis sel ajal, kui kool tööd alustas, polnudki veel päris valmis. Alguses Pürksis 6-klassilisena tegutsenud koolis õpetati eesti ja rootsi keeles. Pärast rootslaste lahkumist II maailmasõja ajal jätkus õppetöö eesti keeles. Kooli klasside arv aja jooksul muutus vastavalt sellele, kuidas muutus haridussüsteem. Kui esialgu säilisid kaugemates külades oma koolid, siis 1970. aastate teiseks pooleks oligi Noarootsi, Riguldi ja Sutlepa piirkonnas ainult üks kool – Pürksi kool.

1977. aastal läks Pürksi koolimaja põlema ja hävis tulekahjus. Kooli nooremad klassid jätkasid tööd lasteaia ruumides, vanemad klassid kolisid Sutlepa koolimajja. Nii jäi see kümneks aastaks. Uus, arhitekt Maarja Nummerti kavandatud koolimaja avati Pürksis 1987. aastal.

Noarootsis tegutses 9-klassiline põhikool, kuid 1980. aastate lõpus puhuma hakanud muutuste tuuled, Rootsi ja Soomega tekkinud kontaktid ning sidemete taastamine eestirootslastega viis mõtteni avada Noarootsis ka gümnaasium, mis õpetaks süvendatult rootsi keelt ning Põhjamaade ajalugu ja kultuuri. 1990. aastal alustaski Noarootsi Gümnaasium tööd. Ka praegu tegutseb Pürksis kaks kooli – kohalikule omavalitsusele kuuluv põhikool Noarootsi Kool ja selle kõrval riigikool Noarootsi Gümnaasium.

Kõik need eelnimetatud tähtpäevad ongi Noarootsi Kooli ja Gümnaasiumi vilistlane Maris Korrol hariduspuu skulptuuril ära märkinud. „Nii nagu loodus on noorele puule soodne keskkond, on haridus seda noorele inimesele,” selgitas Korrol oma skulptuuri ideed.