Haapsalu piiskopilinnus on 13. sajandil rajatud arhitektuuripärl, mis kuni 17. sajandi lõpuni oli kohalike võimukandjate residentsiks. Tegemist on ühe paremini säilinud linnusega Eestis, milles elab Eesti kuusaim kummitus Valge Daam! Pealinnuses asub keskaja ajalugu käsitlev muuseum, läbi mille pääseb ka lõunatiivas asuvasse katedraali, mida on esmakordselt kirjalikult mainitud 1279. aastal. Suures vallikraavis asub keskajast inspireeritud mänguatraktsioonidega lastepark.  Linnuse suur õu on tasuta, pealinnuse muuseum on aga tasuline.     

Ajalooline raekojahoone (1775) tutvustab Haapsalu 190 aasta pikkust kuurordilugu. Kuurort muutis Haapsalu linnaehitust, tõi uued sidemed, elulaadi ja laia maailmavaate. Külastaja näeb provintsilinna arengut Tsaari Venemaa keiserlikuks kuurordiks ja armsaks Eesti suvituslinnaks. Lisaks pakub raekoja näitusemaja huvitavaid teemanäitusi. NB! Muuseum on ajutiselt suletud.

Kuurortlinn oli Vene tsaaride soositud suvituspaik. Jaamahoone ehitati originaalkavandi järgi, kompleks on neljaosaline: reisijatehoone, Imperaatoripaviljon, neid ühendav katusealune ja ainulaadne 216 m pikkune kaetud perroon.  Hoones asub ka Raudtee- ja Sidemuuseum. Huvitav teada: Vene keiser ise toetanud ehitusideed ja aidanud kavatsust ellu viia. Esimene reisirong saabus Haapsalusse 1904, viimane lahkus 1995. Kasutage unikaalset võimalust sõita Haapsalust jalgrattaga Riisipereni (50 km), mööda vana raudteetammi. Raudteejaama eest väljuvad tänapäeval bussid. Kultuurimälestiste riiklik register.

1279. aastal esmamainitud Haapsalu toomkirik on üks suurimaid ühelöövilisi kirikuid Põhja- ja Baltimaades. Tegemist oli Saare-Lääne piiskopkonna peakirikuga. Ristimiskabeli aknal võid augustikuu täiskuuööl kohata igavest armastajat Valget Daami. Tänu heale akustikale on kirik ka suurepärane kontserdipaik. Kirikus tegutseb EELK Haapsalu Püha Johannese kogudus. Jumalateenistused on külastajatele tasuta ning sissepääs toimub kiriku peaustest. Muul ajal saab kirikusse läbi Haapsalu linnuse muuseumi, muuseumipiletiga.

Siinne kogudus on üks Läänemaa ärkamise hälle. M. Buschi «Ridala ärkamise ajalugu» aga dateerib esimeseks koguduslikuks ettevõtmiseks leivamurdmist keset looduse templit 13. septembril 1882. Uue palvela arhitekt on P. Püssim ja see valmis 1988. Hoone lahendus järgib ajaloolist kirikuarhitektuuri. Välisilme teevad omanäoliseks kolm viilkatusega lõuna-põhjasuunaliselt aste-astmelt tõusvat ja laienevat hooneosa. Sisekujunduses on kasutatud traditsioonilist kirikuornamentikat ja vitraaže.

Tsaariaegne Risti veetorn kuulub Risti raudteejaama kompleksi juurde. Raudteejaam rajati koos raudteeliiniga 1904. aastal, aasta hiljem valmis jaamahoone ning veetorn rajati ilmselt samal ajajärgul. Veetorni funktsiooniks oli auruvedurite veega varustamine. Torni ülaosas asus veepaak ehk reservuaar, alumisel korrusel aga veesoojendi ehk katel, millega soojendati torni vältimaks vee külmumist paagis. Mööda ajaloolist keerdtreppi saab minna reservuaari juurde. Esimesel korrusel on võimalik tutvuda tolleaegsete töövahenditega ja näitusega, mis kirjeldab tööd veetornis. Külastamine kokkuleppel 2€.