Haapsalu sall, imepeen naisterahva sõrmusest läbimahtuv peenvillane kudum, on Haapsalu sümbol juba möödunud sajandist. Tol ajal ja ka tänapäeval on see daamide seas olnud alati väga hinnatud. Traditsioonilise rätiku kuduja on professionaal, oskusi antakse edasi põlvest põlve. Sallimuuseumis vaata püsinäitust rätiku minevikust ja tänapäevast, tutvu imepeenete mustritega ja osta ka endale see meistriteos. Suviti toimub õppe- ja töötuba, kus selle käsitöö valmimist õpetavad kohalikud sallimeistrid. Haapsalu rätiku on kingiks saanud nii Rootsi Kuningapere daamid kui ka Eesti Presidendi külalised.

Haapsalu mereäärsel jalutusteel Promenaadil asub kunstnik Roman Haavamäe valmistatud päikesekell. Kella tahkudel on kujutatud inimese eluteed, alustades lapsest ja lõpetades kepi najale toetuva raugaga. Promenaadil naudi ka sama kunstniku dekoratiivseid dolomiidist trepistikke ja dekoratiivsambaid ning imetle merre viivaid ehistreppe mõlemal pool Kuursaali. Huvitav teada: Päikesekell näitab kohalikku päikeseaega, mis on suveajast umbes poolteist tundi taga. Mine ja kontrolli, kas sinu kell on täpne?

Ajalooline raekojahoone (1775) tutvustab Haapsalu 190 aasta pikkust kuurordilugu. Kuurort muutis Haapsalu linnaehitust, tõi uued sidemed, elulaadi ja laia maailmavaate. Külastaja näeb provintsilinna arengut Tsaari Venemaa keiserlikuks kuurordiks ja armsaks Eesti suvituslinnaks. Lisaks pakub raekoja näitusemaja huvitavaid teemanäitusi. NB! Muuseum on ajutiselt suletud.

Hilisgooti stiilis Noarootsi kirik on ehitatud 1300. a. paiku. Kõigepealt hakkab Sulle silma rootsipunane laudkatus, kirik on üks Eesti kolmest laudkatusega kirikust. Paest ja maakivist seintega kirikuhoone täitis keskajal ka kindluskiriku ülesandeid. Sisustusest väärivad tähelepanu ristimiskivi, barokk-kantsel, paekivist barokne epitaaf kirikuõpetaja Martin Winterile. Kirikust üle tee jääb Läänemaa vanim puitehitis, 17. saj. pärit pastoraadihoone.

Haapsalu Jaani kirik, viljaaidast ümber ehitatud linnakirik, mida esmakordselt kirjasõnas on mainitud aastal 1513, on alates 1524. aastast katkematult tegutsenud luterlik kirik. Kirikus asub 1630. aastal Joachim Winteri loodud kivist altarisein, mis on haruldane kogu Põhja-Euroopas. Samuti on erandlik selle keskne teema, kõrgreljeefina kujutatud „Kristus Ketsemani aias”. Altari ees maas on esimese teadaoleva õpetaja Joachim Jacobi (1581–1587) hauaplaat. Barokk-stiilis puitnikerdustega kantsel on aastast 1707. Kiriku tornis lööb kaks kella, millest vanem on aastast 1590.

Ridala kirik on Läänemaa kunstiväärtuslikeim kirik, pühendatud Maarja Magdaleenale, kelle kujuke kirikus on Eesti üks vanimaid skulptuurifiguure. Arhailisel pühakojal puudub kõrgusse pürgiv kellatorn. Vaata kindlasti keskaegseid maalinguid, altarit, samuti on tähelepanuväärsed võidukaaregrupp ning kantsel. Kirikaias on kõige väärtuslikumad 13. saj. pärinevad päikeseratta ja elupuumotiiviga trapetsikujulised hauatähised. Väga vanad on ka kaks massiivset kiviristi kiriku peasissepääsu lähedal. Huvitav teada: Rahvajutu järgi olla kirikhoone ehitanud üks hiiglasneiu hoopis endale elumajaks…