Rooslepa kabeli varemed ja kalmistu on pärit 17. saj. Kabel rajati algselt puukabelina, praegune kivikabel on aastast 1834. Kabel lagunes pärast II Maailmasõda, kuid nüüdseks täielikult taastatud jumalakoda taaspühitseti lõikuskuul 2007. Kabelil on uhiuus kellatorn koos tipumuna ja tuulelipuga. Tuulelipul on kujutatud vaala, kelle hambunud suu on lahti.
Huvitav teada: Sissekäigu juures kabeli sees olev kivi ootas kümme aastat, et naasta oma esialgsesse kohta. Erilisuse annab kivile praeguse Rootsi kuninga vanaisa autogramm aastast 1932.

Haapsalus asuv muuseum tutvustab tuhandeaastast rannarootsi asustust Eestis.
Rootsi kuninga poolt avatud näitusemajas saab tutvuda selle rahvakillu omanäolise kultuuripärandiga ja vaadata 20 meetrist tikitud piltvaipa eestirootslaste elust. Seal on lõik, kus rootsi talupojad 1345. a ostsid Padise kloostrilt 34 hõbemargaga Suur-Pakri saare. Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf ei jõudnud seda piltvaipa küllalt ära kiita!
Lisaks toimub muid põnevaid sündmusi ja teemapäevi.
Hea teada: Muuseum juures on ehitatud ja eksponeeritud mitu rannarootslastele omast traditsioonilist puupaati.

Kunstnik Ants Laikmaa sündis 5. mail 1866 Vigala vallas Läänemaal.

Maalimist õppis A. Laikmaa Peterburis ja Düsseldorfi Kunstiakadeemias, tema lemmiktehnikaks oli pastell. Peamiselt maalis ta loodusmaastikke ja portreesid eesti haritlastest ning Lääne-Eesti talurahvast.

Oma viimase kodu rajas kunstnik Läänemaale, Kadarpiku külla. Maja on ehitatud kunstniku enda jooniste järgi ja maja ümbrust ehib imekaunis looduspark.

Muuseumi esimesel korrusel on meistri elukäiku tutvustav väljapanek. Ülemisele korrusele jäävad ateljee, töö- ja magamistuba koos isiklike esemete ja etnograafilise vanavaraga.

Ajaloolises hoones on kool asunud 200 aastat, see teeb temast Haapsalu ühe vanima kooli. Vanim osa on ehitatud 18. sajandi lõpus, uusim aga 1928. aastal. Täielikult renoveeritud ning aastal 2013 taasavatud kool kannab nüüd nime Läänemaa Ühisgümnaasium, varasem nimetus oli keeleuurija ja -teadlase
F. J. Wiedemanni järgi. 

Mõne aasta eest sai koolimaja juurdeehitise – spordisaali, mis on üks moodsamaid spordirajatisi linnas. Seal on Sul võimalik elada kaasa spordivõistlustele, rentida saali sportmängudeks, kasutada jõusaali ning sauna.

Haapsalu sall, imepeen naisterahva sõrmusest läbimahtuv peenvillane kudum, on Haapsalu sümbol juba möödunud sajandist. Tol ajal ja ka tänapäeval on see daamide seas olnud alati väga hinnatud. Traditsioonilise rätiku kuduja on professionaal, oskusi antakse edasi põlvest põlve. Sallimuuseumis vaata püsinäitust rätiku minevikust ja tänapäevast, tutvu imepeenete mustritega ja osta ka endale see meistriteos.

Haapsalu rätiku on kingiks saanud nii Rootsi Kuningapere daamid kui ka Eesti Presidendi külalised.

Kauniks traditsiooniks on ka Eesti presidentide prouadele Haapsalu salli kinkimine. 

Ajalooline raekojahoone (1775) tutvustab Haapsalu 190 aasta pikkust kuurordilugu. Kuurort muutis Haapsalu linnaehitust, tõi uued sidemed, elulaadi ja laia maailmavaate. Külastaja näeb provintsilinna arengut Tsaari Venemaa keiserlikuks kuurordiks ja armsaks Eesti suvituslinnaks. Lisaks pakub raekoja näitusemaja huvitavaid teemanäitusi.
NB! Muuseum on ajutiselt suletud.