Matsalu
Matsalu rahvuspark hõlmab madalaveelist Matsalu lahte ja selle rannikut, Kasari jõe suudmeala ja ligi 50 saart ning laidu koos ümbritseva Väinamerega.
See on tõeline paradiis linnuhuvilistele, üks Euroopa tähtsamaid veelindude peatuspaiku rändeteel Arktika ja Lääne-Euroopa vahel.
Matsalu rahvuspargis kaitstakse lisaks lindudele veel ka Lääne-Eestile iseloomulike poollooduslikke kooslusi: ranna- ja luhaniidud, loopealsed ja puisniidud, roostikumassiivid, väikesaared, ning Väinamere kultuuripärandit.
Matsalus asub 4000 ha suurune Kasari luht, Euroopa suurim säilinud lageluht, mis on oluline rukkiräägu, täpikhuigu ja rohunepi pesitsusala. Rahvuspargist lendab igal aastal läbi üle 2 miljoni veelinnu, neist üle 230 000 jääb rahvusparki peatuma lühemaks või pikemaks ajaks.
Suurim omataoline Läänemere ääres on ligi 3000 ha hõlmav Kasari suudmeroostik, kus võid kuulda roolinde, kellest tuntuim on hüüp. Matsalu rannaniidud on ühed suurimad Euroopas ja olulised siin pesitsevatele kahlajatele (nt tilder, kiivitaja, koovitaja), kuna siin on madal taimestik ja roovaba veepiir.
Niite aitavad hooldada lihaveised. Veel võib kohata merikotkast ja niidurüdi. Loomadest on kõige tõenäolisem Kloostri vaatetornist põtra näha
Taimehuvilised leiavad liigirikastel puisniitudel tammede ja sarapuude vahelt palju käpalisi. Lääneranniku laugete maastike mitmekesisust suurendavad siluriaegsetest korallrahudest kujunenud paekivist rannaastangud. Taastatud on vanu rookatusega heinaküüne ja kalurionne.
Penijõe mõisas asub Matsalu rahvuspargi külastuskeskus, mille püsiekspositsioonis saab tutvuda kaitseala looduse, ajaloo ja pärandkultuuriga ning vaadata 20-minutilist slaidiprogrammi „Matsalu aasta. Elu Matsalus jääst jääni“.
