Ridala kirik on Läänemaa kunstiväärtuslikeim kirik, pühendatud Maarja Magdaleenale, kelle kujuke kirikus on Eesti üks vanimaid skulptuurifiguure.
Arhailisel pühakojal puudub kõrgusse pürgiv kellatorn. Vaata kindlasti keskaegseid maalinguid, altarit, samuti on tähelepanuväärsed võidukaaregrupp ning kantsel. Kirikaias on kõige väärtuslikumad 13. saj. pärinevad päikeseratta ja elupuumotiiviga trapetsikujulised hauatähised. Väga vanad on ka kaks massiivset kiviristi kiriku peasissepääsu lähedal.
Huvitav teada: Rahvajutu järgi olla kirikhoone ehitanud üks hiiglasneiu hoopis endale elumajaks…
Haapsalu piiskopilinnus on 13. sajandil rajatud arhitektuuripärl, mis kuni 17. sajandi lõpuni oli kohalike võimukandjate residentsiks. Tegemist on ühe paremini säilinud linnusega Eestis, milles elab Eesti kuusaim kummitus Valge Daam!
Pealinnuses asub keskaja ajalugu käsitlev muuseum, läbi mille pääseb ka lõunatiivas asuvasse katedraali, mida on esmakordselt kirjalikult mainitud 1279. aastal. Suures vallikraavis asub keskajast inspireeritud mänguatraktsioonidega lastepark.
Linnuse suur õu on tasuta, pealinnuse muuseum on aga tasuline.
1279. aastal esmamainitud Haapsalu toomkirik on üks suurimaid ühelöövilisi kirikuid Põhja- ja Baltimaades. Tegemist oli Saare-Lääne piiskopkonna peakirikuga. Ristimiskabeli aknal võid augustikuu täiskuuööl kohata igavest armastajat Valget Daami. Tänu heale akustikale on kirik ka suurepärane kontserdipaik.
Kirikus tegutseb EELK Haapsalu Püha Johannese kogudus.
Jumalateenistused on külastajatele tasuta ning sissepääs toimub kiriku peaustest. Muul ajal saab kirikusse läbi Haapsalu linnuse muuseumi, muuseumipiletiga.
Haapsalu Linnagalerii eesmärgiks on tutvustada ja propageerida nii Haapsalu kui Eesti kunstielus toimuvat.
Haapsalu kultuurikeskuses 2010 renoveeritud ruumid on avarad ja valgusküllased, sobivad nii maalide kui graafika või hoopis fotonäituse või keraamika eksponeerimiseks.
Vormsi Püha Olavi kiriku kõrval asuv Vormsi kalmistu on Eestis omapärasemaid ja ainulaadsemaid. Vanemas osas leiad hulgaliselt pae- ja liivakivist rõngasriste, säilinud on kogunisti üle 330 rõngasristi ning palju tavapärase kujuga riste.
Huvitav teada: Kirikaias on kaks mälestuskivi – eestirootslasest kultuuritegelasele Hans Pöhlile ning Rootsi misjonärile Österblomile, kes saare usulises elus põhjalikke muutusi kaasa tõid. Otsi üles vanim säilinud hauatähis kalmistul, aastaarvuga 1743. Kirikaiast väljas on üks väheseid kogu nõukogude aja omal kohal seisnud vabadussambaid Eestis.