Tsaariaegne Risti veetorn kuulub Risti raudteejaama kompleksi juurde. Raudteejaam rajati koos raudteeliiniga 1904. aastal, aasta hiljem valmis jaamahoone ning veetorn rajati ilmselt samal ajajärgul.

Veetorni funktsiooniks oli auruvedurite veega varustamine. Torni ülaosas asus veepaak ehk reservuaar, alumisel korrusel aga veesoojendi ehk katel, millega soojendati torni vältimaks vee külmumist paagis.

Ettetellimisel saab mööda ajaloolist keerdtreppi minna reservuaari juurde. Esimesel korrusel on võimalik tutvuda tolleaegsete töövahenditega ja näitusega, mis kirjeldab tööd veetornis. 

Haeska Keraamika on keraamikatöökoda Matsalu lahe põhjakaldal, kus elab ja töötab keraamik Margit Mald. Margiti keraamilised vormid on lihtsad ja mängulised. Need kutsuvad vaatama, katsuma ja igapäevaselt kasutama. Ehk tundma rõõmu ja naudingut! 

Haapsalu vanalinnas asuv “Ehe ja Ehtne Käsitöö” pakub klientidele originaalset, hoole ja armastusega tehtud Eesti käsitööd.

Tootevalik on enneolematult lai ning mitmekesine. Esindatud on Eesti erinevate puidumeistrite käsitöö. Kaupluse peamiseks eripäraks on asjaolu, et tooted vahelduvad ja muutuvad pidevalt ning vastu võetakse ka eritellimusi. Põnevaid lahendusi aitab pakkuda lasergraveerimise ja – lõikuse teenus.

“Ehe ja Ehtne Käsitöö” teeb kõik selleks, et aidata headel mõtetel teostuda ja niigi unikaalsele käsitööle veelgi põnevamaid vorme luua.

Saxby tuletorni 27 meetri kõrgusel plinkiv tuli juhib sissepääsu Väinamere saarestikku ja on oluline dominant Vormsi kultuurimaastikul. 1864. a valminud torn on vanim Gordoni süsteemi järgi malmosadest monteeritud tuletorn. Torn on ehitatud samal ajal Kihnu ja Virtsu tuletornidega ja nendega välimuselt sarnane, seepärast räägib Kihnust pärit legend tuletornide ehitamisest, et maailmas on neid vaid kolm: üks Kihnus, üks Vormsis ja kolmas merepõhjas, mis olevat omakorda mereteel olles teadmata kohas kaduma läinud.

Tuletorn on avatud ja selle tipust avaneb kaunis vaade Vormsi looderannikule.

Mõisal on olnud läbi aegade palju omanikke. Tõenäoliselt 14.-15. sajandil ehitati mõis välja kindlustatud elamuna ehk vasallilinnusena. Liivi sõjas sai linnus arvatavasti mitmeid purustusi.

17. sajandi alguses ehitati ta ümber kahekorruseliseks renessanss-stiilis mõisahooneks, säilitades samas arvatavasti hoone keskaegse väikelinnusest pärineva põhimahu ja -kuju. Aegade käigus tehti hoonele veel palju lisandusi. Praeguseks on hoone varemetes, teatud määral on säilinud ümberehitatud kujul kõrvalhooned.

Vormsi on saar, kus sajandeid elasid rootslased. Varasemad teadaolevad dokumendid räägivad asustusest juba 13. sajandil. Vormsi oli rootsikeelne saar, kus näiteks 1934. aastal elas 2393 rootslast ning 122 eestlast.

Vormsi Talumuuseum on tüüpiline II maailmasõja eelne vormsirootslaste talu koos sellega kaasnevaga. Talu on taastatud vanade fotode ja kirjalike allikate abil ning loomulikult ka Vormsis sündinud ja sõja eest Rootsi põgenenud vormsilaste mälestuste põhjal.

Muuseumis on müügil Vormsi käsitöö, suveniirid ja Vormsi teemalised raamatud.

Teadaolevalt sai õigeusu kogudus siinkandis alguse 1883. Vaid aasta jooksul valminud kirik pühitseti 1896. aastal püha imetegija Nikolause auks. Kirik oli historistlikus stiilis, ristikujulise põhiplaaniga, kellatorniga ja kirikusaali kohal asuva leekkupliga. Kiriku juurde kuulub kogudusemaja, saun ja loomalaut. Koguduse tegevus lõpetati ja kirik suleti 1962. Tänapäeval on kirikust säilinud kahjuks vaid varemed.

Linnamäe trafo-alajaam on üks vanemaid Eestis, ehitatud 1927 seoses Eesti esimese kõrgepingeliini Ellamaa-Haapsalu rajamisega. Omapäraselt arhailise ilmega maakivist hoonel on plekist sadulkatus ning algsena säilinud isolaatorite konsool ja aken.

Räägu mõis eraldati naabermõisast Kärblast 1816 ja kuulus kuni 1919 von Wedelite suguvõsale. Puidust härrastemaja on ehitatud 1835, säilinud on kaaristuga ait, kaheksanurkse põhiplaaniga ait, mootorveski ja mõned kõrvalhooned. Maanteest eraldab mõisa park, kus asub II Maailmasõjas hukkunute ühishaud mälestuskiviga. Praegu asub hoones Oru Hooldekodu.

Haapsalu Kunstikooli galeriide tegevuse eesmärk on tutvustada Haapsalu Kunstikooli õpilaste, töötajate, vilistlaste, koostööpartnerite ja külaliskunstnike loomingut ning rikastada seeläbi Haapsalu ja Eesti kunstielu.

Haapsalu Kunstikoolil on näitusetegevuseks kasutada kolm eri tüüpi galeriid: maja-, hoovi- ja keldrigalerii. Majagalerii on avatud aastaringselt, hoovigalerii kevadest-sügiseni ja keldrigalerii vastavalt näitusegraafikule. Näitused vahetuvad üldjuhul 2-4 nädala tagant. 

Mereäärsele Promenaadile 19. saj. lõpus rajatud puitpitsiline Kuursaal ja Kõlakoda on ainsana Eestis säilinud algkujul. Kuursaal oli 20. saj. I poolel ja on ka tänapäeval üks Haapsalu suvituselu keskpunkte.

Huvitav teada: 1898 paiknes maja esialgu pea täielikult meres, hiljem hoone otstes olnud väikesed lahekäärud täideti ning kaldakindlustus sai tänase kuju. Kuursaali koos kõlakojaga oli Vene keisrikoja ja Peterburi kõrgklassi lemmikkoht. Nõukogude ajal kasutati Kuursaali laona.

Kultuurimälestiste riiklik register

14. sajandist pärit Vormsi kirik on saare ajaloo ja kultuuri peamine mälestis, asub keskuses Hullos. Kirik seisis pikalt tühjana pärast rootslaste põgenemist saarelt II Maailmasõja lõpul, taasõnnistati 1990. aasta Olavipäeval.
Uudista kindlasti omapärast ruudukujulise põhiplaaniga pikihoonet ning vaata altariruumi laes vanu laemaalinguid.

Huvitav teada:

* Esimene kirik Vormsil oli puukirik.
* Vormsi Püha Olavi kiriku iseärasuseks on torni puudumine, kirikukell ripub ukse kohal kõrge katuseharja all.
* Kiriku väravas on kaks jändrikku mändi, mille all asunud häbipost.

Haapsalu ajaloolises puitvilla sarnases raudteejaamas asub tänasel päeval väli- ja siseekspositsiooniga muuseum, mis kajastab Eesti raudteetranspordi ajalugu ja infovahetuse viise.

Välialal näeb mitmeid suursuguseid ronge, siin asub Eestis ainuke säilinud diiselrongi juhtvagun ning vanim säilinud laiarööpmelise raudtee auruvedur! Muuseum pakub personaalseid giidituure ja külastusprogramme. Jaamahoone ise koosneb 4 osast, sh ainulaadsest 216 m pikkusest perroonist, mis omal ajal oli lausa pikim Euroopas!

Tänapäeval on kuurordihõnguline perroon üks armastatumaid pildistamisekohti Haapsalus.