Prästviigi järv

Prästviigi, rootsi keeles Prästvik, tähendab tõlkes pastorilahte ja on oma nime saanud sellest, et 17. sajandil kuulus järvel kalapüügi ainuõigus saare preestrile.

36 ha suurune Prästviik on endine merelaguun, millest on praeguseks moodustunud Vormsi suurim järv ja ainus vana rannajärv. Kunagine lahesopp ulatus sügavale saare keskele, peaaegu kirikuni välja – keskajal ehitatigi kirik lahe lähedale.

Praeguseks on järv suures osas roostunud, kuid on säilitanud oma tähtsuse paigana, kuhu rannikumere kalad kudema pääsevad. Teiste Vormsi rannajärvede, Diby ja Kärrsläti, ühendus merega on katkenud. Pärstvikest voolab Vormsi ainuke oja Vae merre. Merevee suuremate tõusude ajal voolab oja aga vastupidises suunas. 

Järve põhjaosa arvukatest allikatest on suurim järvekese moodustav Suurallikas, mille suvine vooluhulk on umbkaudu kümme liitrit sekundis.

Järve põhjakaldal asuva Raviallika nimi tuleb lubja- ja rauarikkusest, mis andvat veele tervistavad omadused. Räägitakse, et Suuremõisa mõisahärra lasknud kogu joogivee tuua Prästviigist. Veevõtmist tunnistavad rakete jäänused allika põhjas. 

Raviallika ümber on kujunenud omapärane soine lubjarikas niit, kus on ohtralt mitmeid kaitsealuseid käpalisi. Allikasoos on endale kasvukoha leidnud kuus teise ja kolmanda kaitsekategooria taimeliiki: soohiilakas, harilik muguljuur, soo-neiuvaip, kahkjaspunane sõrmkäpp, kärbesõis ja lodukannike.

Prästviigi järve läänekaldal kasvab sanglepa lodumets.

Arvukas ja mitmekesine on ka järve linnustik, vaiksetel kevadõhtutel võib siin kuulda hõikumas hüüpi, looduskaitsealustest liikidest on leitud roo-loorkulli ja sookure pesitsemiskohti.