Rannarootsi pärand
Kes on rannarootslased?
Eestirootslased või rannarootslased, nagu neid aja jooksul on nimetatud, on elanud Eesti rannikul ja saartel 13. sajandist. Nad elasid Eesti looderannikul Haapsalust Kurkseni, Naissaarel, Suur- ja Väike-Pakri saarel, Osmussaarel, Vormsil, Hiiumaal ja Ruhnus. Neid piirkondi nimetati kokku Aibolandiks, mis tõlkes tähendab saarerahvamaad. Nad kõnelesid rootsi keeles, ent igal paikkonnal oli oma murrak – see oli justkui nende salakeel, millest võõras kõrv aru ei saanud.
Keeleteadlased arvavad, et eestirootslaste murded pärinevad Lõuna-Rootsi aladelt: Kalmari rannikult, Ölandilt, Gotlandilt, Östergötlandilt, aga täpsema vastuse annaksid sellele arheoloogilised väljakaevamised.
Haapsalus on rootslasi esimest korda nimetatud 1294. aastal välja antud Haapsalu teises linnaõiguses.
Astu selle rahvakillu maadele ja jälgedesse, saa teada põnevaid fakte ning koge erilist kultuuriruumi!
Nõva
Nõva - puutumata looduse ja lõputute liivarandade paik
Rannarootslased või eestirootslased, nagu neid aja jooksul nimetatud on,
elasid Eesti looderannikul Haapsalust Kurkseni, Naissaarel, Suur- ja
Väike-Pakri saarel, Osmussaarel, Vormsil, Hiiumaal ja Ruhnus. Neid
piirkondi nimetati kokku Aibolandiks, mis tõlkes tähendab saarerahvamaad.
Rannarootslased on siinkandis elanud alates 13. sajandist. Astu selle rahvakillu maadele ja jälgedesse, saa teada põnevaid fakte ning koge erilist kultuuriruumi!
Avasta Nõva – puutumata looduse ja lõputute liivarandade paik!
Loe lisaks
Noarootsi
Noarootsi - nugadega rootslaste legendi sünnipaik
Rannarootslased või eestirootslased, nagu neid aja jooksul nimetatud on,
elasid Eesti looderannikul Haapsalust Kurkseni, Naissaarel, Suur- ja
Väike-Pakri saarel, Osmussaarel, Vormsil, Hiiumaal ja Ruhnus. Neid
piirkondi nimetati kokku Aibolandiks, mis tõlkes tähendab saarerahvamaad.
Rannarootslased elasid siin kandis alates 13. sajandist. Astu selle rahvakillu maadele ja jälgedesse, saa teada põnevaid fakte ning koge erilist kultuuriruumi!
Avasta Noarootsi – nugadega rootslaste legendi sünnipaik!
Noarootsi kirik ja pastoraat
Noarootsi Püha Katariina kirik ehitati arvatavasti 13.-14. sajandil. Mainitud on seda esimest korda aastal 1500. Noarootsi kirik on Läänemaa kirikute seas erandlik oma kolmelöövilise võlvimata pikihoone poolest.
Österby küla ja sadam
Österby sadama kaudu on läbi aegade peetud ühendust Noarootsi ja Haapsalu vahel, sest meritsi on üle lahe umbes 3 km. Kui suviti on üle lahe sõidetud paadiga, siis talvel on mindud üle jää.
Pürksi mõis (Birkas)
Pürksi mõis (saksa keeles Birkas) rajati 1620. aastal ja esialgu vahetusid omanikud sageli, kuid 18. sajandi lõpus kuulus mõis von Rosenitele.
Noarootsi hariduspuu
Noarootsi koolimaja ees on metallist taies, millel on neli aastaarvu koos kooli nimega. See on Noarootsi hariduspuu, mis avati 2020. aastal, kui tähistati Noarootsi hariduse 370. aastapäeva.
Saare mõis
Saare (Lyckholm) tähistas algupäraselt eraldi seisvat piiritletud maatükki, mis asub saare peal. Endine Lyckholmi saar kasvas Noarootsiga kokku 19. sajandil. Lyckholmi on esmakordselt mainitud 1627. aastal.
Rooslepa kabel ja kalmistu
Rooslepa kabeli ajalugu ulatub 17. sajandisse, kui kohale, kus hargneb Riguldi põhjapoolsetesse küladesse viiv tee, ehitati puukabel. Rooslepa kabel oli Noarootsi kiriku üks kolmest abikirikust, sest Riguldist oli Noarootsi kirikusse pikk maa.
Sutlepa kalmistu
Praegu Eesti Vabaõhumuuseumis asuv Sutlepa kabel on üks vanimaid säilinud puukirikuid Eestis. Praegu meenutab Sutlepa kalmistul kunagist kabelit vaid vundament.
Loe lisaks
Telise päevamärgid asuvad Noarootsi poolsaarel Telise neemel. Päevamärgid olid laevasõidu ohutust tagavad ja orienteerumist kergendavad tornikujulised ehitised kaldal või madalas vees. Telise päevamärgid on Eestis ainulaadsed.
Vormsi
Vormsi - Ormi legendide sünnipaik
Rannarootslased või eestirootslased, nagu neid aja jooksul nimetatud on,
elasid Eesti looderannikul Haapsalust Kurkseni, Naissaarel,
Suur- ja Väike-Pakri saarel, Osmussaarel, Vormsil, Hiiumaal ja Ruhnus. Neid piirkondi nimetati kokku Aibolandiks, mis tõlkes tähendab saarerahvamaad.
Rannarootslased elasid siin kandis alates 13. sajandist. Asu selle rahvakillu maadele ja jälgedesse, saa teada põnevaid fakte ning koge erilist kultuuriruumi!
Avasta Vormsi saar – Ormi legendide sünnipaik!
Vormsi kirik
Vormsi kalmistu
Vormsi Püha Olavi kiriku lähedal asuv Vormsi kalmistu on unikaalne oma suure arvu rõngasristide poolest. Neid on seal kokku loetud 343 ja teadaolevalt on see maailma suurim rõngasristide kogu.
Vormsi Talumuuseum
Sviby külas Pearse talus (Pearsgården) asub Vormsi Talumuuseum, mis tutvustab vormsirootslaste teise maailmasõja eelset kultuuri ja eluolu.
Saxby rand ja tuletorn
Saxby rand paepaljandi ja pikalt saare siseossa ulatuvate klibuvallidega pakub nii maastikulist silmailu kui geoloogilist teaduslikku avastamisrõõmu.
Prästviigi järv
36 ha suurune Prästviik on endine merelaguun, millest on praeguseks moodustunud Vormsi suurim järv ja ainus vana rannajärv. Kunagine lahesopp ulatus sügavale saare keskele, peaaegu kirikuni välja – keskajal ehitatigi kirik lahe lähedale.
Suuremõisa mõis
Suuremõisa on ainus eestikeelne kohanimi Vormsil ja seal asus mõis, mille alla 18. sajandi II poolest kuulus terve Vormsi. Rootsi ja saksa keeles nimetati mõisa Magnushof.
Loe lähemalt Vormsi legendidest!
Huitberg
Huitberg ehk eesti keeles Valgemäe paekühm on kui hall kaljusaar keset tihedat kuusemetsa, küngas on 2,5 meetri kõrgune ovaalne ja põhja-lõuna suunaline. Selline lubjakivi paljand on Lääne-Eestis ainulaadne.
Vene Õigeusu kirik
Vormsil algas massiline õigeusku siirdumine 1886. aastal. Saarele jõudsid kuuldused, et keisri usku minnes saavad talupojad ka maad.
Haapsalu
Haapsalu - merega piiratud pärl
Eestirootslased või rannarootslased, nagu neid aja jooksul nimetatud on, on elanud Eesti rannikul ja saartel 13. sajandist. Haapsalus on rootslasi esimest korda nimetatud 1294. aastal välja antud Haapsalu teises linnaõiguses.
Seal on öeldud, et maal elavatel rootslastel on õigus pärida linnas elanud sugulaste vara ja vastupidi. Eestlastel sellist õigust ei olnud.
Russwurm kirjutab, et holmidele asunud rootslased harisid tühja ja saagivaese maa üles ning elatuvad kuidagimoodi kalapüügist ja päevapalgalise tööst. Mõned ka saksastusid, saavutasid heaolu ja parema hariduse.
Avasta Haapsalu – meregea piiratud pärl!