Läänemaa parimad paigad
Läänemaa – linnuvaatlejate paradiis
Mööda Eesti läänerannikut kulgeb Arktikas pesitsevate lindude rändetee. Läänemaal asub rahvusvaheliselt tuntuim ja Euroopa suuremaid linnukaitsealasid Matsalu Rahvuspark. Igal kevadel ja sügisel rändab sealt läbi sadu tuhandeid veelinde, kellest paljud on valinud Matsalu ka pesitsuspaigaks.
Põhja-Läänemaa kaunid rannad
Põhja-Läänemaal, Nõva ja Noarootsi kandis on kilomeetrite pikkused liivarannad, kus saab end mõnusasti sisse seada ja segamatult suve nautida. Nõva rannad on kuulsad oma laulvate liivade poolest.
Osmussaar
Osmussaar (Odensholm) on saar, mis pakub huvi nii linnuvaatlejatele, ajaloohuvilistele, loodushuvilistele ja ka lihtsalt puhkajatele. Huvi pakub saar ka sukeldujatele, sest Osmussaarest kirdes asub Eesti suurim ja vanim meteoriidikraater Neugrundi ja lisaks on saare rannavetes palju laevavrakke.
Eestirootslased ehk rannarootslased on elanud Loode- ja Põhja-Eesti rannikul ning läänepoolsetel saartel nagu Vormsi (Ormsö), Osmussaar (Odensholm) ja Noarootsi (Nuckö) enam kui tuhat aastat. Rannarootslased jäid oma isoleeritud asualade, privileegide ja keelebarjääri tõttu aastasadadeks üsna suletud kogukonnaks, kus kujunes välja omanäoline keel ja kultuur.
Vormsi saar
Eesti suuruselt neljas saar on oma nime saanud rootsikeelsest nimest Ormsö “ussisaar”. Ajalooliselt oli Vormsi asustatud rannarootslastega, nõukogude okupatsiooni ajal oli saar suletud piirkond ja niisama uudishimulikud sinna ei pääsenud. Vormsi saare maastikukaitseala kätkeb endas liigirikast loodust, looduslikke ja poollooduslikke maastikke ja kooslusi ning rikkalikku pärandkultuuri.
Keskaegsed kirikud
Läänemaa ühelöövilised kirikud kuuluvad Eesti vanimate hulka, enamik neist on ehitatud 13.-14. sajandil. Kirikute ehitamiseks on kasutatud kohalikku paekivi ja mitmes neist on näha keskaegsete seinamaalingute jälgi. Ridala, Karuse ja Hanila kirikus ja kirikaias kohtab aga unikaalseid trapetsikujulisi hauaplaate, mille vanuses pole kunstiajaloolased veel kindlalt kokkuleppele jõudnud.
Militaarajalugu
Piiriäärse alana oli üsna suur osa Läänemaast nõukogude ajal piiritsoon, kuhu pääses vaid vastava loaga. Mitmele poole Läänemaale rajati nõukogude ajal sõjaväebaase, millest enamik pole uut kasutust leidnud ja laguneb. Suurimad neist on Kiltsi lennuväli, mis paistab kätte Haapsalu-Rohuküla teelt ja Piirsalu metsa peidetud raketibaas.
Mitmekesine loodus
Põhja-Läänemaa on tuntud liivarandade ja männimetsade poolest, rannikust veidi kaugemal on soiseid alasid ning Lõuna-Läänemaale jääb Matsalu rahvuspark, kus saab näha rannaniite, luhta, loopealseid, kadastike, puisniite ja roostikku. Loodusega tutvumiseks on loodud mitmeid matkaradasid ning vaadet saab nautida vaatetornidest.
Jääteed
Korralikul talvel kaanetab jää madala rannikumere ja siis saab Haapsalu ümbruses unikaalse kogemuse autoga merejääl sõites. Jääteed Haapsalust Noarootsi ja Rohukülast Vormsile pole vaid ekstreemsusi harrastavale seiklejale, vaid on kohalikele elanikele eluliselt olulised. Nii lühendab üle Haapsalu tagalahe kulgev Noarootsi jäätee noarootslaste teekonda maakonnakeskusesse mitmekümne kilomeetri võrra ja Vormsi jäätee annab vormsilastele vabaduse mandrile liikuda praamigraafikust sõltumata.
Maitsev toit
Mereäärsele piirkonnale kohasena on Läänemaa rahvas alati palju kala söönud, kuid tegeletud on ka köögivilja- ja loomakasvatusega. Kohaliku tooraine kasutamine on kohvikute ja restoranide seas aina populaarsem ning Läänemaa kohalikust toorainest valmistatud toitu saab nautida nii Haapsalus kui ka mujal Läänemaal asuvates kvaliteetsetes söögikohtades.
