Tere tulemast paradiisi -
Läänemaale

 Siin pole miski tavaline.

Kõike katab uduõrn, kuid selgelt tajutav romantikahõng.
Isegi Šoti mägiveised on siin teistsugused – nad teavad, kuidas neil on elukohaga vedanud.

Aga tule ja vaata ise!

Läänemaale võib läheneda mitmest otsast. Ükskõik, millise neist valid, õhkad kohale jõudes õnnest ja tundest, et midagi sarnast pole sa veel kunagi kogenud!

 

Kui sulle meeldib lakoonilisus ja puhas vaikus, vali Marimetsa raba. Sealne põhjamaine esteetika on oma minimalismis, mis ometi detailiderikas, nii võimas, et võtab hingetuks.

Üheksa kilomeetrit matkarada otse katarsisesse – võimatu mööda panna, raudselt jõuad sinna.

Marimetsa matkarajalt tulles, kui hing juba valgust täis, on meeleseisund just õige, et astuda läbi Kullamaa kiriku aiast.

Kui ajastusega veab, toimub kirikus mõni kontsert. Interpreetide nimekiri, kes seal esinenud, on aukartust äratav.

Matsalu rahvuspargis sa mitte ainult ei näe, vaid ka kuuled, kui ilus on Läänemaa loodus. See on tõeline paradiis kõigile, kes imetlevad linde, kas lihtsalt oma silma ja kõrvaga või veel parem – läbi kaamerasilma, et pääseda lähemale.

Kui tahad tunda tõelist meretuulte stiihiat, võta suund looderannikule. Võta kätte kaart, vali suvaline punkt Rannaküla ja Österby vahel, ja hakka avastama.
Aga varu aega – kogu rannikuala on mitmes mõttes nii rikkalik, et tundub lausa uskumatuna, kuidas nii palju ilu ja võlu ühte kohta kokku on saanud!

 

Pürksi, Noarootsi ja Nõva planeeris vanajumal kunagi ilmselt enda jaoks privaatseks paradiisiks – muud selgitust lihtsalt pole! Kuidas muidu seletada Nõva rändavate suudmetega maalilisi liivamaa jõgesid ja pikka, laulvate liivadega rannikut, kus suviti õitsevad roosid. Jah, otse rannaliival.

Päriselt.
Nagu laulus.
Rääkimata sini-sinisest avara horisondiga merest.

Ja kui otsid maailma kõige kaunimat päikeseloojangut, tuleb minna Peraküla randa.

Seal on.

Võibolla sa ei teadnud, aga Läänemaal on lisaks Valge Daami omale veel üks legend. See räägib, et suure viikingite jumala Odini haud asub Osmussaarel. Selle järgi saar oma nime saanudki – rootsi keeles Odensholm.
Teadaolevalt pole küll keegi Odini vaimu seal kohanud, kuid Osmussaar haarab saabuja sellegipoolest ruttu ülepeakaela seletamatusse lummusesse.
Räägitakse, et paljud ei suuda Osmussaarelt ilma kõrvalise abita lahkuda, sestap on hea mõte sinna sõbrad kaasa võtta – vähemalt ühel neist on loodetavasti pakiline vajadus mõne aja pärast mandrile naasta ja ka piisavat veenmisoskust, et ta ei peaks seda teekonda üksi ette võtma.

 

Kui saared on sinu nõrkus, mine kohe Vormsile, mis on samuti täiesti legendaarne paik – legendi kohaselt sai Vormsi ehk rootsi keeli Ormsö nime Islandi viikingi Ormi („madu”) järgi.

Aga enne, kui jõuad Rohuküla sadamasse, saad veel kamaluga romantikat, kui käid tee peal läbi Ungru lossist, mis ei saanud kunagi valmis.
Legend räägib, et Krahv Ungern-Sternberg armus Merseburgi lossihärra tütresse, kes oli lubanud kogu enda elu veeta Merseburgi lossis. Krahv lubas aga ehitada täpselt samasuguse lossi, millega lossihärra tütar nõustus. Lossi ehitustööd aga peatusid, kui krahvi armastatu ootamatult haigestus ja suri.
Ungru lossi müürid seisavad aga tänini kindlalt nagu tõeline armastus.


Vormsile minnes ole valmis – sellest väikesaarest võib saada sinu armastus kogu eluks.
Ka siis, kui oled Vormsi mitu korda risti ja põiki läbi käinud, tõmbab miski sind ikka ja jälle tagasi. Väiksed maalilised külad, tõeliselt ürgne, puutumatu mets vaheldumas salapäraste metsajärvedega, mis ilmuvad ja kaovad, ning päikseliste rannaniitudega, millel võib kohata näiteks Šoti mägiveiseid.
Kas nad on lihtsalt kariloomad või midagi enamat, on juba vaataja silmades.

Meie oleme sind hoiatanud. Läänemaa on eriline ja tekitab sõltuvust!