Ajalugu

Läänemaa ajalugu ulatub tagasi kiviaega, mil mere taganedes asusid esimesed inimesed elama veest kerkinud maale. Põnevad on kivikirstkalmed Kasekülas ja tarandkalmed Kõmsil ja Poanses. Suursuguselt mõjuvad ka muistsete maalinnade asemed Vatlas, Kullamaal ja Palivere Hallimäel. 

Arvatavasti 13. sajandil asusid hõredalt asustatud rannikualale ja saartele elama rootslased - Noarootsi kandis, Osmussaarel ja Vormsis on siiani säilinud rootsikeelsed kohanimed ja leiab jälgi rannarootslaste omapärasest suletud kogukonnas väljakujunenud kultuurist. Eestirootslaste rahvusgrupp lahkus Eestist Rootsi II maailmasõja ajal.

Läänemaa üheks hiilgeajaks võib nimetada keskaega, mil siinsed alad kuulusid Saare-Lääne piiskopkonna koosseisu. Piiskopkonna esimene keskus asus Lihulas, kus linnusevaremeid näha siiani. 13. sajandi II poolel viidi aga keskus Haapsallu, kust valitseti piiskopiriiki ligi 300 aastat. Sel ajal suheldi Haapsalust otse Rooma ja paljude teiste tollaste Euroopa keskustega.

Haapsalu piiskopilinnus on siiani suurim säilinud kindlus Eestis.   



Keskaega meenutavad ka Läänemaale iseloomulikud ühelöövilised paekivist kirikud, mis ehitatud enamasti 13.-14. sajandil.

Mõisade ajast on Läänemaal mitmeid eri tüüpi mõisahooneid, alates arhailistest, pigem suurt talumaja meenutavatest mõisa peahoonetest nagu Keskvere kuni suurte ja uhketeni nagu Suure-Lähtru, Vatla ja Lihula.



Kuigi esimene rahvakool asutati Läänemaal juba 17. sajandi keskel, on läänlased kultuuri- ja hariduselu jäänud pigem Eesti rikkamate piirkondade varju. 19. sajandi Läänemaa oli vaene ja mahajäänud kant, kus suurtööstust ei tekkinud ning kivine ja vilets põllumaa ei soodustanud ka põlluharimist. Seetõttu leidsid siin soodsa pinnase mitmesugused religiossed liikumised – tekkisid priikogudused ja loodi Eesti esimene baptistikogudus. Rahvuslik ärkamine ning laulu- ja mänguseltside asutamine jõudis Läänemaale teistest piirkondadest hiljem. Sellele vaatamata on Läänemaalt võrsunud mitmeid üle Eesti nime teinud kultuuritegelasi, näiteks heliloojad Rudolf Tobias ja Cyrillus Kreek, kunstnik Ants Laikmaa ja paljud teised.

Uut hingamist tõi 19. sajandisse Haapsalu kui kuurortlinna esile kerkimine ja 20. sajandi alguses rajatud raudtee.

Ilm

Õhk:
-

Ilm täpsemalt

Broneeri majutus

Kalender

Juuli 2017
1 2
3 4 5 6 7 8 9
10 11 12 13 14 15 16
17 18 19 20 21 22 23
24 25 26 27 28 29 30
31
Euroopa Regionaalarengu Fond