Haapsalu jalutuskäik

6 km

6 km

Jalutuskäiku alusta Haapsalu piiskoplinnusest, mis on üks paremini säilinud linnuseid Eestis. 13. saj. lõpust 1559. aastani asus siin Saare-Lääne piiskopkonna keskus. Linnuseõue ümbritseb 803 m pikkune ringmüür, linnuse vanimad osad on 1270. aastatel valminud väike linnus ja väga hea akustikaga toomkirik.

Kiriku ristimiskabeli aknale ilmub augusti täiskuuöödel naisekuju - Valge Daam. Legendi järgi on Valge Daam kloostriseaduse rikkumise tõttu kabeliseina müüritud neiu. Linnuse kellatornist avaneb parim vaade Haapsalule ja selle ümbrusele. Linnuses tegutseb muuseumikompleks ja välikohvik, õue magnet on suures vallikraavis asuv keskajast inspireeritud mänguatraktsioonidega lastepark.

Piiskopilinnusest aiavärava kaudu Vaba tänava poole välja jalutades jõuad parki ehk Krahviaeda. Linnuseesine plats oli linna kunagine turuplats, kust saavad alguse linna vanimad tänavad. Turuplatsilt näed 18. saj. ehitatud linna raekoda, kus asub Läänemaa muuseum.

Muuseumi taga paistab Haapsalu linnakirik - Jaani kirik. 15. saj. kaubaaidast ümber ehitatud kirik eristub teistest oma põhja-lõuna suunalise asendi poolest, kiriku sisustusest väärivad tähelepanu 5m kõrgune kivialtar ja puust kantsel.

Läänemaa muuseumi kõrval Kooli tänaval on aga Iloni Imedemaa. Ilon Wikland on tuntuks saanud oma illustratsioonidega enam kui 30-le Astrid Lindgreni raamatule, Iloni imedemaa ongi sellest inspireeritud perekeskus, kus saad avastada lapsepõlvemaad keset ilusaid pilte, põnevaid mänge, seikluseid ja raamatud. Kunstnik oli lapsepõlves sageli Haapsalus oma vanavanemate juures, 1944. aastal lahkus ta 14-aastasena siit Rootsi.

Raekoja juurest jätka jalutuskäiku mööda Linda tänavat. Linda ja Rüütli tänava ristil asus kunagi linnamüüri Saksa värav, samuti on seal Peetri maja, Haapsalu üks vanemaid puitelamuid. Selles majas olevat 1715. a. peatunud vene tsaar Peeter I, kelle külaskäiguga on seotud mitu legendi. Piki Rüütli tänava merepoolset serva kulges keskajal Haapsalu linnamüür, mis hävis Liivi sõja aegu.

Linda tänaval vaata ka Maarja Magdaleena kirikut, mille pühitsemisel viibisid keiser Nikolai I abikaasa Aleksandra Fjodorovna koos troonipärija Aleksandriga, kellest sai 1855. a keiser Aleksander II. Apostliku õigeusu kiriku krundil asuv väike kollane maja oli aga kunstnik Ilon Wiklandi lapsepõlvekodu.

Edasi mere poole jalutades jõuad 19. saj. keskel merre rajatud jalutusteele - Promenaadile, mille ajaloolised nimed on olnud Suur Promenaad, Romanovite puiestee, J. Poska puiestee ja 21. juuni puiestee. Promenaad, mis oli II maailmasõjani Haapsalu suvituselu keskuseks, algab 20. saj alguses sinna rajatud supelranna - Aafrika rannaga. Aafrika rannas asuvast linnutornist avaneb maaliline vaade nii Haapsalu Tagalahele kui ka vanalinnale. Kevadel ja sügisel on see koht linnuvaatlejate paradiis.

Promenaadilt leiad skulptor Roman Haavamäe loodud mälestusmärgi Eesti esimesele professionaalsele heliloojale Rudolf Tobiasele ja sama autori tehtud päikesekella. Promenaadil paikneb ka suverestoran Kuursaal koos kõlakojaga. 1898 valminud puitspitsiline kuursaal tegutseb tänapäevalgi restorani ja kontserdipaigana.

Kuursaali lähedal on mälestusmärk Haapsalu kuurorti rajajale Carl Abraham Hunniusele. Maakonnaarstina töötanud Hunnius oli esimene, kes märkas, et kohalikud elanikud kasutavad oma tervisehädade leevendamiseks meremuda, ja hakkas muda omadusi teaduslikult uurima. 1825 rajati tema eestvedamisel Haapsallu esimene mudaravila.

Promenaad läheb üle Šokolaadi Promenaadiks, (see on paiga ajalooline nimi, täna kannab see Promenaadi osa P. Tšaikovski puiestee nime), mis lõpeb helilooja Piotr Tšaikovski mälestuspingiga. 1867. aasta suvel Haapsalus puhanud helilooja armastas pingi asukohas imetleda päikesetõusu.

Mälestuspink asub Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse kõrval, millest üle tee paikneb üks Haapsalu tervisekeskustest – Spa Hotell Laine. Tervisekeskuse ees, Väikese-Viigi kaldal, on Juhan Raudsepa skulptuur Kepimurdja, mis sümboliseerib Haapsalus tervenenud haiget, kes murrab pooleks talle tarbetuks muutunud kepi.

Mööda Sadama tänavat edasi jalutades möödud kunagisest sanatooriumihoonest ja jõuad päris tänava lõpus asuva Rannarootsi Muuseumini. Enne II maailmasõda oli Haapsalu rannarootslaste pealinn. Kui ilm suvine ja Sul on aega, liigu edasi mööda Kaluri ja Holmi tänavat Haapsalu jahisadamate Grand Holm Marina ja Veskiviigi poole või mine suple hoopis Vasikaholmil.

Väikese-Viigi äärde tagasi pöördudes jätka jalutuskäiku mööda viigiäärset jalutusteed. Veekogu vastaskaldal paistab helilooja kunagise kodumaja ees Cyrillus Kreegi mälestussammas. Väikese-Viigi kaldal möödud Bernhard Laipmani mälestussambast. Laipman oli 1905. aasta rahutuste ajal talumeeste eestkostjaks vaidlustustes mõisnikega ja teenis selle eest surmanuhtluse.
 

Viigi äärest pöördu siis Ehte tänavale ja sealt Wiedemanni tänavale, mis on nime saanud seal elanud keeleteadlase Ferdinand Johann Weidemanni järgi. Samal tänaval leiad Haapsalu kreiskooli hoone, kus tänapäeval on lasteraamatukogu. Hoonel asub Venemaa välisministri ja riigikantsleri Aleksander Gortšakovi mälestustahvli, kes olevat hoones 1798. aastal sündinud.

Edasi möödud Läänemaa ühisgümnaasiumi hoonest, kus on kooli peetud juba 200 aastat. Kooli vanim, Kalda tänava poolne osa, on ehitatud 18. sajani lõpus, uusim, Wiedemanni tänava poolne, aga 1928. aastal. Mõne aasta eest sai koolimaja juurdeehitise - spordisaali, mis on üks modernsemaid spordirajatisi linnas.

Tänava lõpus paistab taas meri ja võid jalutuskäiku jätkata kas mööda Õhtu Kallast või raudteetammil olevat kergliiklusteed. Kaldapealsel on Haapsalus elanud luuletaja Ernst Enno nimeline park ja mälestussammas. Mõlemat teed pidi jõuad ühe Haapsalu pärlini - raudteejaamani. 1907 valminud esinduslik jaamahoone ehitati tsaariperekonna vastuvõtuks ja oli ehitamise ajal Põhja-Euroopa pikima katusealuse perrooniga (216m). Raudteejaamas asub ka Eesti Raudteemuuseum, õues vaata kindlasti vanu vedureid.

Soovi korral jaluta Raudteejaamast edasi Paralepa metsa ja randa Thalasso Spa Hotell Fra Mareni, samuti leiad parkmetsast terviserajad ja rattaraja kuni Rohuküla sadamani. Veel pikemat jalutuskäiku või juba rattaretke soovides võta kurss Raudteejaama eest Läänemaa Tervisteele, mis on 60km pikkune Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetammile rajatud jalakäijate ja jalgratturite liikumisrada.

Raudteejaamast edasi mööda Jaama tänavat saad aga tagasi tänasesse linnakeskusesse. Peatänava nimeks on esialgu Posti, vanalinna poole suundudes muutub Karja tänavaks. Tänava lõpus on Rootsiturg ja Turuplats, sealt saavad alguse Haapsalu vanimad tänavad - Kooli, Jaani ja Linda tänav.

Karja tänaval on kunstihuvilistele valla mitmete galeriide ja kunstnike ateljeede uksed, nagu Evald Okase muuseum ja Epp Maria Kokamägi galerii ja kohvik, samuti Linnagalerii, Kuke galerii, Kunstikooli galerii ning Ehte Käsitöökoda ja Haapsalu salli muuseum. Mõnusaid kohvikuid, nagu Müüriääre kohvik, on lisaks veel mitmeid.

Pane tähele:

Kindlasti tasuks läbi astuda Karja 15 asuvast Haapsalu Turismiinfokeskusest, et saada rohkem infot linna ja kogu Läänemaa kohta.

Terve sellise jalutuskäigu läbimiseks arvesta aega 3-4 tundi, kui aga soovid nautida ka muuseumide-galeriide väljapanekuid, istuda mõnusalt mõnes kohvikus või restoranis või käija Paralepa rannas, siis varu aega kindlasti paar päeva.

Haapsaluga on ideaalne tutvuda ka jalgrattaga sõites.

Ilm

Õhk:
-

Ilm täpsemalt

Broneeri majutus

Kalender

August 2017
1 2 3 4 5 6
7 8 9 10 11 12 13
14 15 16 17 18 19 20
21 22 23 24 25 26 27
28 29 30 31
Euroopa Regionaalarengu Fond