Lääne-Nigula

Lääne-Nigula

Lääne-Nigula vald sündis 2013. aastal, mil ühinesid endised Taebla, Oru ja Risti vallad.


Lääne-Nigula saab uhkeldada maakonna kõrgeimate tippudega. Paliveres asuv Pikajalamägi (51 m) tähistab umbes 11 000 aasta tagust rannajoont. Siinsed nõlvad on maakonna parimad suusamäed, kus jagub tegevust igal aastaajal. Läheduses asuv Taebla jõgi on liivaluidetesse uuristanud kauni ürgoru. Naabruses asuv Kuliste aas oma laulutamme ja laulutrepiga oli populaarne jaanikute plats juba esimesel vabariigi ajal.

Läheduses asuv Salajõe maastikukaitseala -karstiala, kus kurisudes neelduv jõgi väljub 600 m pärast Tiberna tõusuallikana. Lääne-Nigula vallas asub ka kaunis Silma looduskaitseala.

Vidruka külast leiab põneva mõisakompleksi, kus asub ka võõrastemaja. Arheoloogiamälestistest asuvad Lääne-Nigulas Poola kuninga haud Vedra külas, Keedika Linnamägi Keedika külas, Iiatsi kivikalme Vedra külas Männiku talust 100 m põhja pool ja Uugla kivikalmed.

14. sajandist pärinev Lääne-Nigula kirik tähistab olulist kihelkonnakeskust. Kirikus on koopiad Leonardo da Vinci suurteostest. Koela külas asub 1987. aastal asutatud talumuuseum.

1917. aastal ostis Ants Laikmaa Kadarpiku külas poole Tammiku talust, kuhu 1920. aastatel hakkas kodu rajama. 1932. aastal sulges ta Tallinnas ateljeekooli ja koliski Lääne-Nigulasse, kus oli valminud Eestis ainulaadne rahvusromantilises stiilis tõeline kunstniku maja. Päris valmis maja ei saanudki - 19. novembril 1942 Laikmaa suri. Ta maeti enda rajatud 7 ha suurusesse parki maja juures. Pargis on enam kui 250 taime- ja puuliiki ning kunstniku enda istutatud üheksa nimelist tamme, mis on pühendatud Marie Underile, Friedebert Tuglasele jt. Kunstniku kodumaja on nüüd Läänemaa muuseumi filiaalina tegutsev majamuuseum.

Läbi Võntküla Haapsalu poole sõitja märkab kindlasti tee ääres posti otsas asuvat kurepesa. Kohaliku traditsiooni järgi tuli järelkasvu kindlustamiseks pruutpaaril posti külge pulmalint siduda. Mida kangem peigmees, seda kõrgemale lint seoti.



Risti alevikus olev ristmik ja juba esimesest vabariigi ajast pärit pood on populaarse filmi "Keskpäevane praam" alguskaadrites, Risti raudteejaamas astus pärast pikka võõrsilolekut rongist maha isand Toots filmis "Suvi" ja maanteeserva küündivas Õmma rabas on üles võetud Sherlock Holmes filmis "Baskerville`i koer".

Piirsalus aga suvitas Anton Hansen Tammsaare ja siinsest elust-olust ammutas ta inspiratsiooni oma lühijuttude triloogia tarvis: "Rahaauk", "Vanad ja noored" ning "Kaks paari ja üksainus".

Vaata kaardil

Vaatamisväärsused

Majutus

Ilm

Õhk:
-

Ilm täpsemalt

Broneeri majutus

Kalender

Aprill 2017
1 2
3 4 5 6 7 8 9
10 11 12 13 14 15 16
17 18 19 20 21 22 23
24 25 26 27 28 29 30
Euroopa Regionaalarengu Fond